Tuleb tunnistada, et Eesti riik on üha enam kaldumas kõrvale demokraatlikult arenguteelt. Üheks põhjuseks, miks suur osa elanikest kahtleb valitsuse legitiimsuses on juba aastaid toimiv e-hääletus, mida  peale meie kasutavad veel üksnes Venemaa ja Venezuela. Mitmetes riikides on e-hääletuse kasutuselevõttu kaalutud, ent leitud, et süsteem pole piisavalt usaldusväärne ja e-hääletusel saab rikutud salajase hääletuse põhimõte.
Põhjamaad põlgasid e-valimised kahtlasteks.
Eesti poliitikud kasutavad kihutuskõnedes motiivi, et Eesti peaks jõudma oma arengus järele põhjamaadele. Rootsi muutudes Euroopa mõrvapealinnaks, on taoline retoorika küll tagasi tõmmanud, kuid poleks siiski paha heita pilk, kuidas eeskujuks seatud põhjamaad, näiteks lähinaaber Soome, e-hääletusse suhtub.
Soome justiitsministeeriumi demokraatia ja avaliku õiguse osakonna juhataja Johanna Suurpää, kes juhtis ekspertide töörühma, ülesandega koostada e-hääletuse rakendamise eelaruanne, on öelnud, et Soome ei taha oma valimiste ausust e-hääletusega ohtu seada. Suurpää lisas, et pole võimalik muuta turvaliseks valimisi, kus tuleb neti kaudu luua ühendus iga hääletaja arvutiga. Kui lööb kõikuma valimiste turvalisus ja usaldusväärsus, on see suur probleem demokraatiale. Samuti tõi ta välja, et rahvusvaheline huvi ja surve e-hääletuse kasutuselevõtmiseks on olematu.
Soome valitsus seadis 2016. aastal riigile strateegilise eesmärgi valmistuda traditsioonilise hääletamise kõrval elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuks. Aruande põhjal otsustati e-hääletuse kasutuselevõtmisest loobuda. E-hääletust ei pooldata ka Rootsis ja Norras, nii et kui soovime jõuda põhjamaade tasemele, tuleks meilgi kaotada hääletusviis, mis meie sõjakas naaberriigis aitas säilitada senise diktatuuri.
E-valimiste vastastest tehakse kollid.
Eestis on aastaid püütud pöörata valitsusringkondade tähelepanu e-valmiste ohtudele, kui ka küllaltki kaalukate ekspertide argumendid on põrganud otsekui vastu seina, sest e-valimiste idealiseerimine näib olevat reformierakonna relv langeva reitingu säilitamiseks valimiste küsitava objektiivsuse abil.
E- valimiste vastaseid süüdistatakse vanameelsuses, nagu ei tunnistaks nood moodsate aegade uut ägedat reaalsust. Olgu siinkohal märgitud, et moodne AI aeg toob mängu sootuks uued ohud, kui tehisaru võib kontrollimatult hakata suunama valimistulemusi, ilma et talle mõistuses ja manipuleerimisoskustes alla jäävad väetid inimesed seda taipaksid. Kuid see selleks.
Edumeelne on e-hääletuse vastaseid nimetada ekremiitideks, poetagusteks, kremli jutupunkte esitavateks jätisteks ning kelleks veel. Muidugi paneb see suurel osal kriitikutest suu kinni, sest kes siis sooviks saada süüdistust äärmusluses. Liberaaleliit leiab, et peavooluideoloogiale vastanduvad kahjurid tulebki vaikima sundida, sest nii on demokraatlik. Me siin Eestis ei soovi ju järgida läbinisti diktaatorlikku kommet, arutada lolli rahvaga probleeme, mis haledaile maksumaksjaile muret teevad. Rahvas pidagu demokraatlikult suu ja kuulaku, kuidas valgustatud vasakpoliitikud neile 150 soorolliga vürtsitatud eluviise õpetavad. Ikka edasi e-valimiste vikerkaarerohelises keskkonnavalguses!
E-valimiste ohud on leidnud kinnitust.
Aga oh õudust! E-valimisi ei sea kahtluse alla üksnes poetagune lumpen ja mahajäänud Soome justiitsministeeriumi pseudopädevad ametnikud! Ka meil Eestis leidub õiglaselt liberaalsuserajalt eksinud teadlasi, kelle kained arutlused e-valimiste nõrkused kätte näitavad. Äsja ilmus Postimehes lugupeetud professori Ago Samsoni kirjatöö, kust võib lugeda Tal Techi teadlaste Tarvo Treier ja Kristjan Düüna e-valimisi kahtluse alla seadvatest seisukohtadest.
E-hääletused on langenud teadlaste kriitika alla, ent meie tahame sellega jätkata. Mis eesmärgil? Siinkohal võib ju öelda, et need teadmamehed ei saa ise ka aru, mis juttu ajavad, saati siis lihtne Eesti valija. Aga kui me ei taha tunnistada e-valimiste rünnatavust ja manipuleeritavust läbi tarkvara, sest teema on liiga keeruline, siis mõelgem mõnele lihtsale olukorrale, mida e-hääletuse puhul saab kasutada, ent mis on vastuolus demokraatlike põhimõtetega.
E-valimisi on lihtne manipuleerida.
Hooldekodudes on hoolealuste ID-kaardid sageli asutuse juhi käes, kes saab neid vanureid mõjutades hääletamiseks kasutada. Mistahes ettevõtte või asutuse juht võib seada enda kabinetti üles arvuti ja kutsuda alluvad andma e-häält, millega vajalikku erakonda toetades kaasneb preemia. Sugulased võivad isekeskis koguneda ja anda hääle just nii nagu päranduse üle otsustav papa käsib. Need inimese personaalset otsust mõjutavad tegurid on olemas ja juba seepärast peaks e-hääletuse, kui valimiseadust rikkuva ja inimeste otsuste mõjutamist võimaldava, lõpetama. Kui sellele peaks järgnema reformierakondliku valitsuse kukkumine, poleks tegemist õnnetuse, vaid demokraatia võiduga. Või ongi demokraatia see, kui tuugeniväljade ja maksufestivali korraldajate punt võimalike manipulatsioonide abil enda toetajaskonda keeletud võtete abil kasvatab?