stuudio

stuudio2

stuudio4

Saamatu linnavalitsus

Tallinna neljavärviline linnavalitsus paistab silma lausa mütoloogilise saamatusega. Kristen Michali riigi tasandil algatatud valitsuse rappimine, üksnes süvendab pealinna omavalitsuse jõuetust linlaste igapäevaprobleemide lahendamisel. Sotsid eesotsas linnapea ametis halliks ja märkamatuks jääva Ossinovskiga, kannava taskus rusikat reformierakondlastest koalitsioonikaaslaste vastu. Eesti200 lahedat mõttetust harrastavad munitsipaalgeeniused mõtlevad pigem sellele, et kui sügisesed valimised jätavad õhust tühjaks voolanud erakonna üldse volikogust välja, mida siis edasi teha ja kuidas veel alles jäänud ajaga endale veidigi helgem tulevik kindlustada. Isamaa liikmed kõiguvad kahe valiku vahel, kas jätkata ja koguda sügisesteks valimisteks ohtralt miinuspunkte või taanduda ossinovskiliku juhtimise fopaadest ja keskenduda valimistele, mis ehk võimaldaks sügisel just Isamaal uus linnapea nimetada. Aga mida teevad linnavalitsuse reformierakondlastest liikmed? Nemad peretavad. Just nii väljendudes tabab mõttetu sahmerdamise tuuma, mille poolest on kuulus abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.
Prügikastid kui ideoloogiline ulme.
Pikki aastaid risustasid Tallinna tänavaid prügikastid, kuhu linlased võisid vabalt visata kõiksugu rämpsu, täisnuusatud taskurätikust jäätisepaberini. Neetud keskerakondlik linnavalitsus oli sõlminud diili Prisma NET reklaamiagentuuriga, mis pani prügikastid üles oma kulu ja kirjadega ning samuti tühjendas neid vahenditest, mida saadi prügikastidele reklaami müües. Kuigi reklaamiti väga mitmesuguseid tooteid, sealhulgas suisa rahvusvahelisi brände, tundus taoline linnale mitte sentigi maksma minev tegevus uues linnavalitsuses abilinnapea koha hõivanud Pere-poisile vasakpoolselt kahtlane ja ta otsustas pahad keskerakondlikud prügikastid lasta omanikul maha võtta ning lubas need kohe-kohe asendada linna igati liberaalsetele väärtustele vastavate kastidega. Kõik ausat ja avatud kommunaalpoliitikat pooldavad tallinlased olid sillas, sest ei teadnud veel, mida tähendab kohe-kohe Pärtli mõistes. Tänaseni pole noid imekaste kusagil näha ja Pärtel, kes veel aasta tagasi innukalt kirjeldas, kuidas kuni tuhat eurot per kast maksvad imeteod paugust üles pannakse, täna isegi ei kõnele enam võimalusest, et inimesed saaksid täistatistatud ninarätikust või tarbetuks muutunud nätsupaberist tänaval viisakalt vabaneda. Kes kannatab, viib prügi taskus koju, kes ülbem, viskab selle putukaväilaks ümbernimetatud muruplatsile või rentslisse, sest selline on reformierakondlik perekultuur. Oh aegu, oh reformisegadikus kokku keeratud jama!
Vaatame, mis saab ja koristame vajadusel laibad.
Keskajal ründas tallinlasi must katk. Tänapäeval on ülesande pahaaimamatult tänaval jalutavaid inimesi jalust niita, enda peale võtnud kõrgelt kiidetud Bolti linnaruumi poetatud 6000 renditõuksi, millega võib muretult kihutada kõnniteel nii kainelt kui ka joomaselt, nii kahekesi riistale hüpates kui lõputut osavust demonstreerides koguni kolmekesi. Jalakäijad tõmmaku eest, sest sealt kust tuleb tõuksimees, hoiab mingi oma jalgadel liikuv könn eemale!
Tõuksinuhtluse lasi kõnniteedele sigatsema keskerakondlik linnavõim eesotsas nüüd roosakaspunaseks moondunud Vladimir Svetiga. Muidugi lubati enne tõuksiinvasiooni algust, et kõik saab olema OK ja pole mingit hirmu, et paid tõuksijad hakkavad kuidagigi jalakäijaid ohustama. Mis sellest välja tuli, teab iga Tallinnas jalgsi liikleja. Õiglaselt olukorda hindavad subjektid nimetavad seda anarhiaks, Boltiga erisuhtes ametnikud aga vabaks ettevõtluseks, mille piiramiseks ei saa linnavõim midagi teha.
Tõestamaks, et iga linnavalitsus leiab Tallinnas oma võimaluse, kuidas jalakäijate elu põrguks teha, on ossinovskilased Oja ja Järvani näol nüüd toomas tänavaile läti minimopeede, mis on selle poolest märksa kaasaegsemad sõiduriistad, et jätavad kokkupõrkel imevigurit juhtiva tegelase suhteliselt terveks, ent paiskavad tänu oma korralikule kaalule jalakäija eest nagu udusule. Sellise buldooseriga võib nägu nalja täis mööda kõnniteed kimada, sest Tallinna liikluses maksab tugevama õigus. Ah ütlete, et ei tohi? Kes keelab? Politsei? Lubage naerda.
Enamuses Euroopa linnades on tõukside ja rollerite liiklus reguleeritud või siis sootuks keelatud, et hoida jalakäijaid, kes lõid maailma. Tallinnas seda ei juhtu, sest millal enne on poliitikud Eestis oma rahvale mõelnud. Omavalitsus võib ajada soodsat bisnisit nendega, kes on valimiste ajal valmis erakondi toetama.
Aga pole põhjust muretseda, linnavalitsus on lubanud olukorda jälgida ja seda, et vigastatud jääks tänavale vedelema, pole karta, sest küll kiirabi nad minema veab, teavad Tallinna kommunaalhiiud. Kõik on kontrolli all!

  • Vsevolod Jürgenson

    Related Posts

    1. aprilli uudised

    Naljakuu alguse puhul on igati sobilik heita pilk päeva põletavamatele uudistele. Teeme siis seda:Toompea News toob meieni rõõmsa sõnumi kõigile riigikogulastele. Aastaid on kadedad kodanikud kurtnud riigikogu liikmete liialt kõrgete…

    Loe edasi
    Kellakeeramine kui mannetuse sümbol

    Ööl vastu pühapäeva 30. märtsi, krutitakse Euroopas taas kelli ja hakkab kehtima suvine aeg. Ülemaailmselt ei olda kellaajaga mängimises nii entusiastlikud kui vanal kontinendil. Varasemalt suveaega kasutanud Hiina ja India…

    Loe edasi

    Lisa kommentaar

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

    Vali siit!

    1. aprilli uudised

    1. aprilli uudised

    Kellakeeramine kui mannetuse sümbol

    Kellakeeramine kui mannetuse sümbol

    Kas Eesti valmistub saama hiidimpeeriumiks?

    Kas Eesti valmistub saama hiidimpeeriumiks?

    Valitsusest on saanud võhikute õpituba

    Valitsusest on saanud võhikute õpituba

    Mario Maripuu: Me ei unusta! Kas tõesti!?

    Karmen Jolleri sõna jõud

    Karmen Jolleri sõna jõud